Avalehekülg > Uudised
	FSC töögrupp arutas standardi välitestimisel tekkinud täiendusettepanekuid Valminud on Eesti rahvuslikku FSC metsamajandamise standardit tutvustav trükis Eesti FSC Standard on kokku lepitud Kuidas edasi Eesti FSC Standardi töörühma VI koosolek toimub Tartus 30. novembril Eesti FSC Standardi töörühma V koosolek toimub Sagadis 25-26. oktoobril FSC-ga ei saa õigustada puuduseid RMK-s! Eesti FSC Standardi töörühma IV koosolek toimub Tartus 28. septembril EMÜ Metsamajas Kreutzwaldi 5 Eesti rahvusliku FSC standardi II arutelu 15. juunil Tartus Eesti rahvusliku FSC standardi arutelu avalöök toimub Lahemaal RP-s Ojaäärse puhkemajas MTÜ Eesti FSC Töögrupp sai FSC tunnustuse MTÜ Eesti FSC Töögrupp täitis eeltingimused Eesti FSC Standard on kokku lepitud 2008-04-29 09:46:55 PRESSITEADE 28.04.2008 Eesti jõudis lõpuks ometi rahvusliku FSC standardi vastuvõtmiseni Reedel 25. aprillil k.a. võttis MTÜ Eesti FSC Töögrupp oma üldkoosolekul vastu Eesti FSC standardi, mis on vabatahtlik kokkulepe metsandusega seotud huvigruppide vahel selle kohta, kuidas Eesti metsi majanduslikult tasuvalt, sotsiaalselt õiglaselt ja keskkonnahoidlikult majandada. Metsahoolekogu (FSC - Forest Stewardship Council) standard on rahvusvaheline standard, mis on aluseks piirkondlike ja rahvuslike standardite väljatöötamisele. Üldkoosolekul kasutati esimest korda ka keerulist hääletussüsteemi, kus MTÜ Eesti FSC Töögrupi füüsilistest kui juriidilistest isikutest liikmed on jagunenud 3 koja, s.o. majandus, sotsiaal- ja keskkonnakoja vahel, kusjuures füüsilisest isikute häälte kogukaal kojas ei ole suurem kui kolmandik ning otsuse vastu võtmiseks on vaja kahe kolmandiku poolthääli. Kuigi enamus standardi sisust töötati välja ja lepiti kokku möödunud aasta jooksul toimunud 9 töökoosolekul konsensuse alusel, jäi ühes punktis üksmeel saavutamata, s.o. kas Eestis on põlisrahvaid või mitte. Kui viis aastat tagasi oli töögrupp seda meelt, et põlisrahvaste põhimõte ei ole Eestis rakendatav, siis tänaseks on põlisrahva rühmad koondanud ennast põlisrahvaste liikumisse, mida teenindab põlisrahvaste sihtasutus. FSC jaoks ei ole oluline, kas riik poliitiliselt tunnustab põlisrahvaid või mitte. Oluline on see, et kui on inimesed, kes tunnevad ennast põlisrahvarühma liikmetena, nad on organiseerunud ja moodustavad metsamajandajale partneri kellega läbi rääkida, siis nad on ju olemas. Põlisrahvaste tuntumateks esindajateks võib pidada setosid, haanimehi, jt. Põlisrahvad Eesti FSC kontekstis on: „ Nende eesti rahvaste olemasolevad järeltulijad, kes asustasid praegusaegse Eesti riigi maa-ala kas üleni või osa sellest ajal, mil teistsuguse kultuuri algupäraga inimesed saabusid Eestisse mujalt maailmast, alistasid enneolnud ja muu meetme abil taandasid enneolnud vähemusrahvaks; eesti rahvad, kes tänapäeval elavad pigemini kooskõlas iseenda omanäoliste ühiskondlike, majanduslike ja kultuuritavadega kui Eesti riigi institutsioonidega, mille osa nad on praegusel ajal ja mille struktuuridele nad alluvad nagu kõik eesti kodanikud, struktuuridele, mis koondavad peaasjalikult eesti elanikkonna kihtide rahvuslikke, ühiskondlikke ja kultuurilisi palgejooni. Eesti põlisrahvaste liikmed on eesti riigi kodanikud ja saavad ennast teostada võrdselt kõikide eesti riigi kodanikega. Põlisrahva tunnused Eesti kontekstis on: 1. identiteeditunnetus – inimene ise on ennast määranud põlisrahva liikmena eeldusel, et ta on Eesti rahva järeltulija (kuulub kollektiivi, kes on eesti rahvast pärit); 2. põlisrahva rühma liige – sama põlisrahva liikmed on rühmana määratlenud ennast vastava paikkonna põlisrahvana; 3. põlisrahva asukoht – põlisrahva rühm on kindla paikkonnaga, maa-alaga seotud, mis on kindlate piiridega, piirid määratakse ajalooliste traditsioonidega – reeglina on see kihelkond, või, erandina , sellega võrreldav kindel maa-ala 4. tunnustamine – Põlisrahvaste SA tunnustab neid põlisrahvaste rühmi, kes on tunnustatud nelja teise põlisrahvaste rühma poolt; 5. koostöö – põlisrahvaste rühmad on oma huvide kaitseks ja koostöö tegemiseks koondud mitteformaalsesse Põlisrahvaste Liikumisse; 6. tööorgan – Põlisrahvaste Liikumist esindab ja teenindab Põlisrahvaste Sihtasutus. Eraldi töökohtumisi läks veel ka vaja metsakuivendusega, metsakorraldusega ning mõningate keskkonnakaitse teemadel konsensuse saavutamiseks. Täpsem info Eesti FSC standardi kohta on kättesaadav www.fsc.ee Ahto Oja Eesti FSC Standardi töörühma koordinaator. Tel 5082990 Kaupo Kohv MTÜ Eesti FSC Töögrupp juhataja tel 53497924